Hea teada

Suuline ja kirjalik tõlge on tegevused, mis nõuavad väga erinevaid oskusi. Seepärast tähistatakse sõnaga „tõlk” suulise tõlke ja sõnaga „tõlkija” kirjaliku tõlke tegijat, ehkki praktikas aetakse neid tihti segi.

Suulise tõlke kvaliteedi tagamiseks on oluline võimaldada tõlgile piisavalt pause. Kui suulist tõlget vajatakse mitu tundi järjest, on vaja kahte tõlki, kes saaksid maksimaalselt pooltunniste vahetustega tõlkida.

Suulise tõlke liigid

Järeltõlge – tõlk on vahendajaks kõnelejate vahel. Kõnelejad teevad kõnes piisavalt tihti pause, mille ajal tõlk tõlgib. Järeltõlge on hea lahendus siis, kui olukord võimaldab tõlgiga arvestada. Arvestada tuleb, et koosolek, kõne või vestlus võtab järeltõlke korral vähemalt kaks korda rohkem aega.

Sosintõlge – tõlk tõlgib toimuvat otse ja „diskreetselt” ühele inimesele või väikesele grupile. Sosintõlge on lahendus olukorras, kus ürituse või koosviibimise korraldus tervikuna ei saa tõlkevajadusega arvestada. Siiski tuleb arvesse võtta, et sosintõlge ei sobi suurematele gruppidele.

Sünkroontõlge – kõnet tõlgitakse samaaegselt. Tavaline näide on konverentsitõlge, kus tõlk istub omaette kabiinis ning tõlgib kuularite ja mikrofoni abil. Kuulajad saavad soovitud keele tõlget kuulata vastuvõtja abil. Sünkroontõlke eelis on ajaline kokkuhoid ning mitme keele pakkumise võimalus. Samas on selle edukaks läbiviimiseks vaja kallist ja spetsiifilist varustust ning hästi koolitatud tõlke.

Eraldi kategooriana võiks ka välja tuua nn prima vista tõlke, kus tõlk vahendab suuliselt kirjaliku dokumendi sisu. On olemas olukordi, kus selline tõlge on hädavajalik, kuid soovitame seda vältida. Dokumenditõlke ja suulise tõlke protsessid on väga erinevad ning võib juhtuda, et piisavat täpsust ei ole võimalik tagada.